Inimtegevus tundras


Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on Inuiti ema lapsega. Külmas kliimas on põhiline riietus nahkadest. põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist.

Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi elatusallikaid ja paljud inimesed lõunapoolsetest piirkondadest on kas ajutiselt või päriselt sinna elama asunud. Tööd leitakse peamiselt maavarade kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma.

Inuiti ema lapsega. Külmas kliimas on põhiline riietus nahkadest.






Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt:
Skandinaavia poolsaarellaplased ja saamid
Taimõri poolsaarest Valge merenineenetsid
Kanada põhjaosas ja Gröönimaaleskimod ja inuitid
Kirde-Siberistšuktsid

Allikas: wikipedia

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Loomastik

Kujutis
Tundra Loomastik Loomi kes tundras aasta läbi elavad on vähe, need on: valgejänes, põhjapõder, polaarrebane ja väike näriline lemming. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal    raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. Põhjapõder
Lisateave

Tundra mullastik

Kujutis
Tundramullad kujunevad aeglaselt, on liigniisked, toitainetevaesed ja väga õrnad. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks.   Allikas: Google.ee
Lisateave

Keskkonna probleemid

Kujutis
Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v        Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v        Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. v        Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Tundraalade järjest tihedam asustamine ja tööstuse arendamine on siin tekitanud tõsiseid keskkonnaprobleeme. Mahajäetud kaevanduste ja puuraukude ümbrus on tugevasti reostatud igasuguse tarbetu koliga.  Nafta tootmisega on kaasnenud paljude jõgede ja järvede reostus, mis eriti tugevalt ohustab sealset elukeskkonda...
Lisateave