Kliimavööde

Tundrale on iseloomulikud samblikud, puhmastaimed, kidurad puud ja põõsad.
Tundra kliimavööde on lähisarktiline ja tundra paikneb tavaliselt saartel kuid esineb ka lõunapoolkera Antarktika rannikul.Tundra võib jagada kolmeks osaks:
1.Arktiline tundra asub Põhja jäämere lähistel, Põhja-Ameerikas Alaskast kuni Labradori poolsaarteni, Gröönimaa edelarannikul, Islandil, Skandinaavia poolsaarel ja mujal.
2.Antarktiline tundra- Lõunapoolkeral, Antarktika poolsaarel ja saartel.
3.Mägitundra ehk  alpiline tundra mis on kõrgel mägedes.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Loomastik

Kujutis
Tundra Loomastik Loomi kes tundras aasta läbi elavad on vähe, need on: valgejänes, põhjapõder, polaarrebane ja väike näriline lemming. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal    raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. Põhjapõder
Lisateave

Tundra mullastik

Kujutis
Tundramullad kujunevad aeglaselt, on liigniisked, toitainetevaesed ja väga õrnad. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks.   Allikas: Google.ee
Lisateave

Keskkonna probleemid

Kujutis
Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v        Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v        Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. v        Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Tundraalade järjest tihedam asustamine ja tööstuse arendamine on siin tekitanud tõsiseid keskkonnaprobleeme. Mahajäetud kaevanduste ja puuraukude ümbrus on tugevasti reostatud igasuguse tarbetu koliga.  Nafta tootmisega on kaasnenud paljude jõgede ja järvede reostus, mis eriti tugevalt ohustab sealset elukeskkonda...
Lisateave