Tundra kliima

Tundra kliima
Põhjapoolkera lähispolaarses kliimas, polaarjoonest peamiselt põhjapool, levib tundravöönd. Lühida ülevaate tundra kliima kohta annavad järgmised kliimadiagrammid
   
  
    TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34°C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke.Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. 
SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju.
Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene.
Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud.

Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks.
Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. 
Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. 
Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? Külma kliima tõttu on:
Ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud.
Taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske  ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele.
Igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod. Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel järjest laugemaks.
 
Allikas: https://goo.gl/Sh6PL4

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Loomastik

Kujutis
Tundra Loomastik Loomi kes tundras aasta läbi elavad on vähe, need on: valgejänes, põhjapõder, polaarrebane ja väike näriline lemming. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal    raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. Põhjapõder
Lisateave

Tundra mullastik

Kujutis
Tundramullad kujunevad aeglaselt, on liigniisked, toitainetevaesed ja väga õrnad. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks.   Allikas: Google.ee
Lisateave

Keskkonna probleemid

Kujutis
Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v        Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v        Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. v        Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Tundraalade järjest tihedam asustamine ja tööstuse arendamine on siin tekitanud tõsiseid keskkonnaprobleeme. Mahajäetud kaevanduste ja puuraukude ümbrus on tugevasti reostatud igasuguse tarbetu koliga.  Nafta tootmisega on kaasnenud paljude jõgede ja järvede reostus, mis eriti tugevalt ohustab sealset elukeskkonda...
Lisateave