Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest.
 Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse:

 puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised.

 400 liiki õistaimi.

 samblad  ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.)
.
Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini. liigne vesi saab sealt paremini ära voolata.
Taimed on madalad ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval – ikka külma vastu. Kasvuperiood on lühike: 50 - 60 päeva ja juunis, kui lumi on sulanud, puhkeb tundra kirkavärviliselt õide. Lühikese ajaga peavad taimed õitsema ja nende seemned valmima, sest peagi mattub taimestik taas lume alla ja jääb järgmist suve ootama.


Villpea puhmas


Tüüpilisi tundras õitsevaid taimi.
Tüüpilisi tundras õitsevaid taimi.

Allikas: https://goo.gl/Y0v4WX

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Loomastik

Kujutis
Tundra Loomastik Loomi kes tundras aasta läbi elavad on vähe, need on: valgejänes, põhjapõder, polaarrebane ja väike näriline lemming. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal    raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. Põhjapõder
Lisateave

Tundra mullastik

Kujutis
Tundramullad kujunevad aeglaselt, on liigniisked, toitainetevaesed ja väga õrnad. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks.   Allikas: Google.ee
Lisateave

Keskkonna probleemid

Kujutis
Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v        Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v        Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. v        Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Tundraalade järjest tihedam asustamine ja tööstuse arendamine on siin tekitanud tõsiseid keskkonnaprobleeme. Mahajäetud kaevanduste ja puuraukude ümbrus on tugevasti reostatud igasuguse tarbetu koliga.  Nafta tootmisega on kaasnenud paljude jõgede ja järvede reostus, mis eriti tugevalt ohustab sealset elukeskkonda...
Lisateave