Tundra

Tundra õhk on täis palju kihulasi ja sääski kes on nuhtluseks inimesele kui ka loomadele.  https://www.youtube.com/watch?v=Frsyz1KvtvM

Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v        Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v        Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. v        Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Tundraalade järjest tihedam asustamine ja tööstuse arendamine on siin tekitanud tõsiseid keskkonnaprobleeme. Mahajäetud kaevanduste ja puuraukude ümbrus on tugevasti reostatud igasuguse tarbetu koliga.  Nafta tootmisega on kaasnenud paljude jõgede ja järvede reostus, mis eriti tugevalt ohustab sealset elukeskkonda...

Tundra maavarad Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kau­pade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maas­tikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed.

Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on Inuiti ema lapsega. Külmas kliimas on põhiline riietus nahkadest. põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist. Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi elatusallikaid ja paljud inimesed lõunapoolsetest piirkondadest on kas ajutiselt või päriselt sinna elama asunud. Tööd leitakse peamiselt maavarade kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie ...

Tundra Loomastik Loomi kes tundras aasta läbi elavad on vähe, need on: valgejänes, põhjapõder, polaarrebane ja väike näriline lemming. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal    raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. Põhjapõder

Tundramullad kujunevad aeglaselt, on liigniisked, toitainetevaesed ja väga õrnad. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks.   Allikas: Google.ee

Geograafiline asukoht Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass.  See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas.

Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest.  Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse:  puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised.  400 liiki õistaimi.  samblad  ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.) . Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini. liigne vesi saab sealt paremini ära voolata. Taimed on madalad ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval – ikka külma vastu. Kasvuperi...

Tundrale on iseloomulikud samblikud, puhmastaimed, kidurad puud ja põõsad. Tundra kliimavööde on lähisarktiline ja tundra paikneb tavaliselt saartel kuid esineb ka lõunapoolkera Antarktika rannikul.Tundra võib jagada kolmeks osaks: 1.Arktiline tundra asub Põhja jäämere lähistel, Põhja-Ameerikas Alaskast kuni Labradori poolsaarteni, Gröönimaa edelarannikul, Islandil, Skandinaavia poolsaarel ja mujal. 2.Antarktiline tundra- Lõunapoolkeral, Antarktika poolsaarel ja saartel. 3.Mägitundra ehk  alpiline tundra mis on kõrgel mägedes.

Tundra kliima Põhjapoolkera lähispolaarses kliimas, polaarjoonest peamiselt põhjapool, levib tundravöönd. Lühida ülevaate tundra kliima kohta annavad järgmised kliimadiagrammid              TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34°C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke.Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris.  SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järv...